Malamuut kui tõug

Tõu ajalugu
Alaska malamuut on areneneud muistsetest koertest,millised on saatnud eelajalaoolist inimest tema rännakutel Aasiast üle Arktika Gröönimaani ning tagasi.Nendel rännakutel, mis ajaliselt hõlmavad eneses tuhandete aastate pikkust perioodi,toimus looduslik valik liikide vahel.Nii jäid ühed pikema karvkattega-nagu on leitud Gröönimaalt,teised lühema karva,kuid pikemate jäsemetega-põhja Kanadas.Ammused vene ja inglise maadeavastajad kirjeldasid sageli suurepäraseid töökoeri,keda kasvatasid Mahlemut'i hõimlased Norton Sound'ija Kotzebue Sound'i piirkondades Alaska lääneosas.Neid kirjeldadti kui vähem metsi-kuid ning paremini juhitavaid teiste koertega võrreldes ning peale selle oli neil tohutult suur töövõime.Nii neid ka kasutati-töökoertena,indiaanlaste poolt peamiselt oma jahiretkedel moona ja jahisaagi vedamiseks.Kuigi koeri koheldi hoole ja armastusega,polnud tundras kohta lemmikloomale selle sõna tänapäevases mõistes.Kullapalviku aegu suurenes nõudlus veo-ja kelgukoerte järele,millised suudaksid karmides tingimustes ellu jääda.Nii toodi Alaskale igasuguseid koeri,kellest võis abi loota.Üsna peatselt võis enamasustatud aladel näha suhte-liselt kirjut pilti-seguvariante erinevatest tõugudest.Et aga leida algupärast alaska kelgukoera,
tulnuks tol ajal rännata kaugele sisemaale-eemale sisserännanutest ja kullaleiukohtadest.
Tänu Mahlemuutide isoleeritud elulaadile,jäid nende koerad siiski tõupuhtaks, kuid "tsivilisat-siooni" pealetungist lõplikult siiski ei pääsenud.Eelmise sajandi 30ndatel "Byrd Antarctic" ekspeditsioonidel kasutatud kelgukoerte peamiseks allikaks oli New Hampshire'is asuv, Artur T. Walden'i poolt rajatud ning hiljem Milton&Eva Seeley'le kuulunud Chinooki Kennel (Chinook Kennels).Seeleyd reprodutseerisid koeri,millised olid iseloomulikud Norton Sound'i piirkonna omadele.Alaska malamuutide Chinooki Kennelist Seeley'de poolt aretatud haru kannab nime Kotzebue.Teine tuntud malamuutide haru aretati Paul Voelker sen.&jun. poolt koertest, millised nad tõid Alaskalt 1900 ja 1920ndatel aastatel.Need said oma nime Voleker'ite kennelnime-"M-Loot"järgi,ning on kuulsust kogunud teenides Esimeses ja Teises Maailmasõjas kui ka osalenud R.E.Byrd'i ekspeditsioonides.Hiljem aga tunti M-Loot'i aretajatena Ralph & Marcheta Scmitt'i "Silver Sled Kennels"ist,kuna ostsid osa Voelker'ite koertest ning jätkasid aretustegevust. Terminid"Kotzebue"ja"M-Loot"on tänaseni sageli kasutatavad ühe või teise malamuudi taustsat rääkides-on see isend järeltulija ühest nendest kennelitest või mitte.

Tõug Tänapäeval
Malamuudil on olnud silmapaistev ajalooline karjäär Arktika ja Antarktika maadeuurijate kaaslastena. Tema igatsev ulg on polaarse keskööpäikese poole kõlanud mõlemal poolusel. Tänapäeval on aga alaska malmuudi peamiseks ülesandeks olla ustav sõber nendele tuhan-detele inimestele,kes ta oma kaaslaseks on valinud.Üha sagedamini on aga malamuut taas kelgu ette rakendatud,kuna koerterakendi sõidu kui spordiala huviliste arv kasvab pidevalt. Samuti on kogumas populaarsust-peamiselt USAs-raskuste vedamine-spets. võistlused "malamuutidele-rammumeestele"Populaarseim on see tõug muidugi oma sünnimaal, kus malamuutide arvele tuleb umbes kolmandik Ameerika Kennelklubis(AKC)registreeritud koertest.

Välimus
Alaska malamuut on suurepärane näide kindlasuunalisest aretustööst.Kui Arktika uurijad vajasid looma,kes oleksid võimelised vedama suuri raskusi pikkade miilide kaugusele ja seda ülikarmides ilmastikutingimustes,oli malamuut see,kes suutis kõik need nõudmised täita.Tõu aretuses on need nõudmised säilunud,mistõttu tänapäevased malamuudid peavad vajadusel või teoreetiliselt olema suutelise tegema sama tööd,mida tegid nende kauged esivanemad. Alaska malamuudi "kasukas" räägib ilmekalt loodustingimuste poolt "determineeritud" arengust. Nimelt on karvkate kahekordne,koosnedes tihedast ja pehmest aluskaravast ning jämeda-koelisemast, pikemast pealiskarvast.Olles piisavalt tihe,peab aluskarv kinni koera kehalt aurava soojuse,täites nii justkui "sooja pesu"funktsiooni.Pealiskarv kaitseb omakorda alus-karva esmaste ilmastikuolude eest nagu vihm,lumi,vm.olles nii üleriiete eest.Aluskarv toestab pealiskarva nii,et viimane jätab koheva turris mulje.Pealmine karv ei ole pikk,mõnedes keha-piirkondades aga siiski pikem kui mujal-kaelapiirkond,ülesandega pakkuda näole maksimaalset kaitset.Mõistes põhimõteliselt taolise karvkatte ehitust,on arusaadav,miks ei paku küll paks, pikk ja kohev kuid ühekordne kasukas kunagi piisavat kaitset ekstreemseste ilmastikuolude eest.Värvus pole kaugeltki nii oluline,kui tekstuur.AMCA(Alaskan Malamute Club of America) poolt on heaks kiidetud üsna lai valik erinevaid kombinatsioone(vt.tõustandard). Enama-levinuiks on hall ja valge ning must ja valge kombinatsisoon.Mis aga ei tähenda ,et punased või üleni valged oleksid haruldased või soovimatud.Valge on ainus värv,mis ühevärvilisena lubatud on. Ülejäänud toonide puhul on nõutavad valged kõhujoon,jalad,rind ning näo maski- märgid. Isase malamuudi ideaalne turjakõrgus on 63cm ning kaal 38kg,emasel vastavalt siis 58cm.ja 34kg.Pole aga haruldane näha ideaalist väiksemaid või suuremaid isendeid.Mõõtudest rääkides tuleb silmas pidada eesmärke,millistel seda tõugu on aretatud.Liialt suur koer vajab suhteliselt palju toitu,väike aga ei suuda piisvalt koormat vedada.Alaska malamuut on tugeva kehaehitusega,laia ja sügava rinnakorviga,suure kondiga ning laia peaga. Eeltoodu aga harmo-neerub proportsionaalselt ülejäänud koeraga.Luud peavad olema suhteliselt jämedad,kuid mitte sedavõrd,et loom tunduks kohmakas.Sama on peaga,mis on küll lai,kuid ei tundu seejuures raskena ega anna koerale kohmakat,robustset välimust.Laia kolba ning koonuga harmoneeruvad tugevad lõualuud.Malamuudi kõrvad on suhteliselt väikesed võrreldes tema peaga. Jäsemed on mõõduka pikkusega-liiga pikad oleksid vastuvõtlikud külmetusele.Mandlikujulised silmad on pruuni värvust.Üldmulje jääb,kui tugeva kehaehitusega,jõlisest,kuid efektiivselt funktsio-neeruvast, kompaktsest ning füüsiliselt balanseeritud koerast.Selle tõu puhul on tõesti imetlusväärne, kuidas füüsis kombineerub kauni välimusega.

Iseloom
Malamuudid on elava iseloomuga ning tählepanelikud ümbritseva suhtes. Nad on intelligentsed, kuid sageli püüavad olla iseseisavad,sõltumatud.Seetõttu on soovitav,et uus omanik käiks koeraga vähemalt üldsõnakuulelikkuse algkursusel.Malamuut on sõbralik,inimese hoolt ja tähelepanu ihkav koer.Isegi liiga sõbralik selleks,et olla hea koduvalvur.Kuigi välimuse poolest võib teda mõneti hirmuäratavaks pidada.Vaatamata mõningasele välisele sarnasusele pole malamuudid huntidega,vähemalt lähedalt suguluses.Malamuudid on suurepärased perekoerad, kes seltsivad kõigiga,ka lastega.Nad on suurepärased kuulajad,aga ka kaasarääkijad-seejuures mitte haukudes,vaid iseloomulikult ulgudes.Samuti võivad nad ulguda mitmete helide,nt. sireenide peale.Üldiselt on see aga üks vaiksemaid tõuge.Ta häälitseb vaid siis,kui selleks on hea põhjus.Kuna tegemist on tugeva ja suure koeraga,võivad ka tema kutsikad olla koduse mööbli suhtes"destruktiivsed".Malamuudikutsika toomine koju,kus juba ees lemmikloom ootamas, pole probleemne-oma karja liikmetega harjub ta ära.Küll aga tuleks vältida kontakte võõraste loomadega,kuna nendesse ei pruugi suhtumine nii tolerantne olla.Võib öelda,et alaska malamuudil on huvitav-unikaalne iseloom-oma vooruste ja pahedega,mis teeb temast isikupärase ja nauditava kaaslase.

Treening
Aegadel,mil malamuuti kasutati kelgukoerana,oli tema sõltumatu loomus sageli oluline. Ta suutis jälgida rada või hinnata lume-ja jääolusi tihtipele paremini,kui inimene. Ometi peavad mõned malamuuti tema teatava isepäisuse tõttu rumalaks.See tõug on vägagi intelligentene, ta vajab aga motiveerimist.Õnneks pole ta aga nii uhke,et ei võtaks oma peremehelt "altkäe-maksu" maiuse näol.See võimaldab meil saada paremaid tulemusi koera treenimisel.Treening peab olema järjepidev,vale käitumine peab saama alati korrigeeritud ning õige premeeritud. Tähtis on ka ajastus:korrigeerida tohib vaid olevikus st.antud soorituse käigus tehtavaid vigu, mitte minevikus tehtut.Varuge kannataust,ärge kunagi vihastage looma peale,suhtuge temasse õiglaselt ja mõistvalt.Üks esimesi õpetamisi kutsikale on pissilkäimine.Meetodeid on mitu,üks neist on õpetada kutsikas pissima paberile ning hiljem,kui ta ennast juba kontrollida suudab, viia paber õue(ca 4 kuuselt).Oluline on ja võib raskena tunda õpetada kutsikas rihamaotsas käima.Selge siiski,et kutsikat treenida on lihtsam,kui täiskasvanud,juba väljakujunenud iseloomu ja harjumustega koera.Koera treenimise ajal tugevneb psühholoogiline side, areneb teineteise-mõistmine looma ja tema peremehe vahel.

Kaskkond, toit, hooldus
Olgugi,et malamuut on pärit Arktikast,adopteerub ta hästi ka paljude teiste kliimadega.Oluline on jälgida,et koeral oleks õues koht kuhu varjuda sademete ja ka päikese eest.Värske vesi olgu alati saadaval.Koer,kes ei saa piisavalt liikuda-mängida leiab alternatiivseid meetodeid aja sisustamiseks nt. esemete närimine.Malamuudid on väga seltsivad ning naudivad tähelepanu oma pereliikmete poolt.Ka laste suhtes on nad väga hoolivad,kuid lastele tuleb seletada, kuidas nad peaksid loomaga käituma.Malamuut kasvab oma esimesel eluaastal väga kiiresti.Omanik võib suurekasvulise koera puhul unustada,et luud ja liigesed on noorel lemmikul siiski õrnad ning vastuvõtlikud traumadele.Tihe ja pisut rasvane kasukas püsib tavaoludes üsna puhas.Pole haruldane näha ise ennast puhastavat malamuuti,kui see on kusagil kasuka ära määrinud.Karv vahetub malamuudil 2 korda aastas.Kraasiga saame lahtised karvad kergesti maha kammitud. Sage pesemine pole vajalik,piisab karva puhastamisest,mida võiks teha kora nädalas eemal-damaks mustuse ning lahtised karvad,lisaks stimuleerime sellega endogeensete rasvade produktsiooni. Samuti tuleb koera uurida parasiitide või nahalöövete suhtes.Puhastada tuleb ka kõrvad ja lõigata vajadusel küüned.Kui koera on väiksest peale regulaarselt harjatud-puhastatud,naudib ta kindalasti seda protseduuri!Toiduks on soovitav kasutada graanultoitu, kuna sisaldab kõiki koerale vajaminevaid toitaineid,vitamiine ja mineraale.Igapäevaselt tuleks küll lisada todule polüküllastamata rasvhappeid(õli)koguses 1 tl. päevas.Jäägid oma toidulaualt põhitoduks ei sobi.Soovi korral võib neid pakkuda kuni 10%ulatuses kogu päeva portsjonist. Viimane sõltub koera east ja aktiivsusest.Malamuudi kohta tuleb öelda,et vaatamata oma suurele kogule tarbib ta toitu suhteliselt tagasihoidlikult.Isegi,kui ta seda välja ei näita-nimelt on paljudel malamuutidel komme süüa alati ära kõik ja kohe,mis ette antakse.Siit ka mõnede malamuudi-pidajate harjumus toita oma lemmikut 2 korda päevas.Kui olete aga kutsika koju toonud,tuleb teda sõltuvalt vanusest toita 4..2 korda päevas.Toidu ja veekaussi tuleb pesta iga päev.

Puusaliigeste düsplaasia ja kondrodüsplaasia
Need on haigused,mis võivad malamuuti ohustada.Esimene võib tabada kõiki suurekasvulisi tõuge.Siiani käivad vaidlused kas haiguse pärilikust või omandatud iseloomust.Puusaliigeste, malformatsiooni ulatus varieerub kliiniliselt väljendunud sümptomaatikast-lonkamine,valu-kuni vaid röntgenoloogiliselt sedastavate väheste,asümptomaatiliste muutusteni.Koeri uuritakse selle haiguse suhtes umbes 2 aasta vanuselt.

Tõustandard (American Kennel Club)
Üldiseloomustus
Alaska malamuut,üks vanimatest Arktika kelgukoera tõugudest,on tugeva,muskulatuurse kehaehituse ning sügava rinnakorviga koer.Tõule omane kehahoiak peegeldab koera aktiivsust, pea ettepoole suunatuna ning tähelepanelik silmavaade räägib huvist ja uudishimust ümbritseva suhtes.Pea on lai.Kõrvad on kolmnurksed ja ettepoole suunatud.Ka koon on lai,esineb vaid vähene kitsenemine stopilt nina suunas.Malamuudi nina ei ole terav või pikk, nagu ka mitte tömp.Tiheda karvkatte jämedakoelisem ja pikem pealiskarv kaitseb pehmet aluskarva. Karvas-tiku värvus võib olla erinev,mask on tõule iseloomulik, koosnedes värvilisest ülaosast. nö. tanust (v.a üleni valge malamuut),mis kulgeb laubal ning üleni valgest-või ka koonutriibu või "prilli-dega"-näost.

Proportsioonid
Alaska malamuudi isaslooma soovitatav turjakõrgus on 63cm ja kaal 38kg.Emasel vastavalt 58cm. ja 34kg.Täpsetest mõõtudest olulisem siiski on,et looma üldises välimuses harmo-neeruksid funktsionaalsus ja proportsioonid.Rinna sügavus on umbes pool turjakõrgusest, selle sügavaim ala jääb vahetult esikäppade taha.Kehapikkus ületab turjakõrguse.Luude paksus on vastavuses koera mõõtmetega.

Pea
See on lai ja sügav,kuid mittte robustse ega kohmaka välimusega,vaid proportsionaalne koera mõõtudega.Silmavaade on "pehme",väljendades avatust ümbritseva suhtes.Silmad on paigu-tunud pisut viltu,omavad mandli kuju,on keskmise suurusega ning pruuni värvi.Silmade sinine värvus on diskvalifitseeriv tunnus.Kõrvad on kolmnurkse kujuga ,võrreldes ülejäänud peaga aga väikesed,tipust pisut ümardunud.Nad asetsevad kolju suhtes üsna taga ja kaugel-samal joonel silmade ülemise/välimise nurgaga.Erksas olekus on kõrvad suunatud pisut ettepoole. Kui aga koer töötab,võivad kõrvad olla surutud peadligi. Lähestikku, kõrgel koljulael asetsevad kõrvad on viga.
Kolju on lai, kõrvade vahel kerge kumerusega, mõõduka lamenemisega alla, silmade suunas ning lõualiigesteni. Silmade vahel on kerge vagu või kurd. Kolba üleminek koonule on vähesel määral märgatav. Koon on lai ja kogukas - harmoneerudes nii kolba laiusega - ninga ahenev stopilt ninale vaid vähesel määral. Kõigi värvikombinatsioonide puhul (v.a punane) on nina-peegli, suuäärte ning silmaäärte pigmentatsioon must. Pruun värvus on siin lubatud vaid punastel malamuutidel. Heledate triipudega "lumenina" on aktsepteeritav. Huuled on kuivad, voltideta. Üla-ja alalõualuu on lai, suurte hammastega. Käärhambumus. Üla -või alahambumus on viga.

Kael, ülajoon, keha
Kael on tugev ja mõõduka kaarega. Rind on hästi arenenud. Keha on kompaktse ehitusega, kuid mitte lühike või tõnts. Seljajoon on sirge, puusade suunas kergelt langev. Lanne on tugev, lühike,lihaseline. Pikk lanne, mis on viga, nõrgestab selga. Saba jätkab selle baasisel seljajoont.
Kui koer parasjagu ei tööta, kannab ta saba üle selja kaardund, kuid mitte ei sus seda vastu selga.

Esinurgad
Seljajoon kegelt langev : esijalad tugeva luustiku ja hästiarenenud lihastega. On estvaadatuna sirgelt põidade suunas kulgevad. Põiad on lühikesed ja tugevad. Külgvaates alaneva joonega. Vrabavahed on karvkattega,padjandid on paksud, varbaküüned lühikesed ja tugevad.

Taganurgad
Tagajalad on jämedad ja hästi lihaselised,ligestest vaid kergelt paindes. Taganvaadatna asetsevad tagajalad samale joonele esijalgadega. Lisavarvaste esinemisel tagajalgadel on ebasoovitavad ning tuleb eemaldada koheselt peale kutsikate sündi.

Karvkate
Malamuut omab paksu,jämedakoelist pealiskarva, mis pole liiga pehme ega pikk. Aluskarv on tihe,rasvane, villane, pikkusega 2,5-5 cm. Pealiskarva pikkus varieerub, olles lühem külgedel ning pikem õlgade ja kaela, tagaosa ning pükste ja saba piirkonnas. Suvekasukas on tavaliselt lühem ja hõredam. Trimmimine pole lubatud.

Värvus
Enim esineivaks värvideks on helehallist kuni tumedate ja mustade,sooblite ja punaste toonideni. Lubatud on aluskarva värvikombinatsioonid., värviääristused,laigud. Ainus ühetoonilisena aktsepteeritav värv on valge. Valge on alati ka dominantne värvus kõhujoonel, jäsemetel ja näomaskis. Aktsepteeritavaks peetakse ka valget "lõhet" laubal ja/või kaelusel. Või ka valget laiku kukla piirkonnas. Liialt tihe ja varjav pealiskarv, n.ö poolikud või murtud toonid ning toonide ebaühtlane jaotumine on ebasoovitav.

--
AMCA poolt heakskiidetud värvimärgid ja maskid *must ja valge: must pealiskarv ning must või tumehall aluskarv. *alaska hüljes ja valge: must või mustade otsadega pealiskarv ning valge või kreemjas aluskarv.Eemalt tundub koer mustavärviline, kuid pole siiski täismahus tänu heledale aluskarvale.
*soobel: must või hall pealiskarv,punaka aluskarva ja-ääristusega.Nii must kui punane on tal esindatud.
*Hall ja valge: hall pealiskarv ning helehall,kreemjas või valge aluskarv. Koer tndub halli värvust, isegi kui esineb musti karvu. Punane värvus pole esindatud.
*Hõbe ja valge: helehall pealiskarv ning valge aluskarv.
*Punane ja valge: selge punase - heleda või tumeda - varjundiga karvkate ning heledad suuääred, ninapeegel ning silmalaud. Must värv ple esindatud.
*valge: valge pealis kui aluskarv.Sageli esineb maskis kreemjaid toone. Ainuke ühevärviline toon,mis on lubatud.
*Segatoonid: valgete toonide kõrval kuldsed,kreemjad,kollakad,pruunid või punaka varjundid.
Sageli käppadel, kõrvadel, sabal ja näol.

Maskimärgid
* tanu: tumedam karv kulgeb pealael ja kõrvadel. Kohtudes tavaliselt veidi allapoole kulgevana keskel,stopil.
*prillid: tumedam markeering silmade all, suundudes nende külgedelt tanuni.
*Silmavarjud: tume markeering silmade all, mis aga ei kulge ülespoole.
*täht: väike valge laik stopi piirkonna.
*lõhe: valge ala,mis algab stopilt tanu alaosas,külgede suunas laubale.
*suletud mask: mask on üleni tume.
*avatud mask: esneb vaid tanu,teised värvimärgid puuduvad.
*täismask: esinevad tanu,prillid ja koonuriip
*mask: kombinatsioon tanust ja prillidest

Rinnamarkeeringud
*kaelakee: tume,keekujuline markeering üle rinna.
*kotkas: 2 tumedat markeeringut, mis kummagil poolt osaliselt rinnale ulatudes meenutavad väljasirutatud tiibadega kotkast.

Kaelapiirkonna värvimärgid
*kare: valge võru ümber kaela
*turjalaik: valge markeering turja või kaela piirkonnas, keskjoonel suurus võib varieeruda.
*valed markeeringud: kõik ülalloetlemata ning ebasümmeetrilised värvilaigud.

Liikumine
Malamuudi kõnnak on kindel, balanseeritud,jõuline. Oma keha suuruse kohta on ta väga liikuv. Kõrvalt vaadatuna on näha jõulist "tagavedu",mis piki seljalihaseid esijäsemetele üle kandub. Eest või tagantvaadatuna liiguvad nii esi kui ka tagajäsemed üel liinil, ei liiga lähestikku ega liiga kaugel teineteisest. Kiirel jooksul konvergeeruvad jäsemed keha telgjoone suunas.

Iseloom
Alaska malamuut on seltsiv ja sõbralik perekoer. Ta on lojaalne, pühendunud kaaslane, alati valmis mänguks,kuid täiskasvanuna ka väga väärika käitumisega.

Kokkuvõtteks
Otsustades malamuudi üle, tuleb eelkõige meeles pidada,et tegemist on koeraga, kes peab olema suuteline vedama raskeid kelke Arktikas. Kõrvalekalded ülaltoodud tõustandardist on seda tõsisemad,mida enam need mõjutavad koera tööomadusi ja suutlikkust. Jäsemed peavad viitama erakordsele läbivusvõimele. Igasugune mingile ebakõlale jäsemete osas seisva või liikuva koera puhul on tõsine hälve,nii, nagu ka ebaproportsionaalsus kehaehituses üldse.

Puusaliigeste düsplaasia ja kondrodüsplaasia
Need on haigused,mis võivad malamuuti ohustada.Esimene võib tabada kõiki suurekasvulisi tõuge.Siiani käivad vaidlused kas haiguse pärilikust või omandatud iseloomust. Puusaliigeste malformatsiooni ulatus varieerub kliiniliselt väljendunud sümptomaatikast-lonkamine,valu-kuni vaid röntgenoloogiliselt sedastavate väheste,asümptomaatiliste muutusteni.Koeri uuritakse selle haiguse suhtes umbes 2 aasta vanuselt.

joomla template